Kõrglahutusega televiisorid
Kõrglahutusega telerid pakuvad 4K Ultra HD eraldusvõimet 3840 x 2160 pikslit, mis on neli korda rohkem piksleid kui Full HD ekraanil. See tehnoloogia võimaldab saada teravat pilti nähtavate detailide ja loomulike värvidega, mis sobivad suurematele ekraanidele. OLED-, QLED- või LED-versioonis saadaval olevad telerid on varustatud nutiteleri (Smart TV) funktsioonidega, et pääseda ligi voogedastusplatvormidele nagu Netflix või Disney+. Loe rohkem
Mis on 4K-kõrglahutus?
Kõrglahutuse all mõistetakse tänapäeval peamiselt Ultra HD (UHD) formaati, mida tavakeeles nimetatakse 4K-ks. Eraldusvõimega 3840 x 2160 pikslit kuvab 4K-teler ligikaudu 8,3 megapikslit, võrreldes klassikalise Full HD ekraaniga, millel on 2 megapikslit. See pikslitihedus tagab terava pildi, kus detailid püsivad nähtavad ka väga suurte ekraanide puhul.
Termin „4K” pärineb filmindusest, kuigi kodune eraldusvõime erineb veidi kinodes kasutatavast standardist (4096 x 2160 pikslit). Tavakasutaja jaoks tähistavad nimetused 4K, Ultra HD ja UHD sama 3840 x 2160 piksliga kuvaformaati.
Ekraani tehnoloogiad
Kõrglahutusega telerite turul on kasutusel mitu erinevat tehnoloogiat. OLED-ekraanid kasutavad isevalgustuvaid piksleid, mis toodavad omaenda valguse, võimaldades saavutada sügavad mustad toonid ja väga kõrge kontrasti. QLED-telerid kasutavad kvantpunkte (Quantum Dots), et luua erksad värvid ja hea heledus. Klassikalised LED-ekraanid on endiselt populaarsed tänu heale hinna ja kvaliteedi suhtele, samal ajal kui Mini-LED tehnoloogia pakub täpsemat taustvalgustuse juhtimist.
HDR (High Dynamic Range) täiendab neid tehnoloogiaid, parandades heleduse ja kontrasti käsitlemist. HDR10, Dolby Vision ja HDR10+ formaadid võimaldavad kuvada laiendatud värvigammat ning rohkem detaile nii tumedates kui ka väga heledates alades.
→ Avasta erinevad ekraanitehnoloogiad
Praktilised eelised
Kõrglahutusega teler võimaldab kasutada väga suuri ekraane ilma, et vaatamiskaugust peaks proportsionaalselt suurendama. Kui Full HD ekraan vajab ligikaudu kolm korda oma ekraani diagonaali pikkust vaatamiskauguseks, siis 4K ekraanile piisab vaid 1,5–2 korda suuremast kaugusest. Nii saab 65-tollise (165 cm) teleri paigutada diivanist 2,50 meetri kaugusele, ilma et üksikud pikslid oleks märgatavad.
4K-teleritesse integreeritud üleskaalumine (upscaling) optimeerib automaatselt madalama eraldusvõimega sisu. Pildiprotsessorid analüüsivad HD- või Full HD-programme ning parandavad nende teravust, et need sobitada 4K-eraldusvõimega. See tehnoloogia võimaldab nautida kogu TV- ja voogedastussisu võimalikult heas kvaliteedis.
Saadaolev sisu
Kõrglahutusega sisu allikaid on viimastel aastatel märkimisväärselt juurde tulnud. Voogedastusplatvormid nagu Netflix, Disney+, Prime Video ja Apple TV+ pakuvad laia valikut filme ja sarju 4K-formaadis. Mängukonsoolid PlayStation 5 ja Xbox Series X kasutavad seda eraldusvõimet täiel määral, samuti Ultra HD Blu-ray mängijad.
Prantsuse internetiteenuse pakkujate digiboksid edastavad üha rohkem kanaleid ja saateid 4K-formaadis. Ka maapealne televisioon (TNT) liigub järk-järgult Ultra HD suunas, kusjuures üleminek on planeeritud etapiviisiliselt kuni 2025. aastani. Kaasaegsed nutitelefonid salvestavad 4K-formaadis, mis võimaldab oma videoid vaadata maksimaalses kvaliteedis.
Valikukriteeriumid
Värskendussagedus on oluline tegur, eriti spordi ja mängude puhul. Värskendussagedus 100 Hz või 120 Hz tagab kiire liikumise parema sujuvuse ja vähendab hägusust. HDMI 2.1 ühendused võimaldavad uue põlvkonna konsoolidega neid suuri värskendussagedusi täielikult ära kasutada.
Nutitelekafunktsioonid (Smart TV) muudavad teleri ühendatud meelelahutusplatvormiks. Operatsioonisüsteemid Android TV, Google TV, webOS ja Tizen annavad ligipääsu voogedastusrakendustele, veebisirvimisele ja häälassistentidele. Wi-Fi ja Bluetoothi tugi lihtsustab välisseadmete ühendamist.
Ekraani suurus tuleks valida vastavalt olemasolevale ruumile ja vaatamiskaugusele. Levinud formaadid ulatuvad 43 tollist (109 cm) väiksemate ruumide jaoks kuni 75 tolli (189 cm) ja enamgi suurte elutubade jaoks. Energiaklass mõjutab elektritarbimist, kus vastavalt uutele Euroopa normidele on kasutusel astmed A-st kuni G-ni.
